AIANDUSLIKUD ERIALAD

15.06.17

Maastikuehitaja (4. tase)

  Õppetöö korraldus maastikuehituse erialal

Haljasalade hooldaja (4. tase)                                             

  Õppetöö korraldus haljasalade hooldaja erialal

Puukooliaednik (4. tase)

  Õppetöö korraldus puukooliaedniku erialal

 

Maastikuehitaja (4. tase)

(õppekava)

Maastikuehitaja on „roheliste näppudega" ehitaja. Tegemist on Eestis noore, alles välja kujuneva tootmissektoriga. Varem kasutusel olnud termin „haljastaja" ei kata kogu eriala sisulist poolt. Maastikuehitaja ülesanne on etteantud projekti alusel rajada haljasalasid või aedu ja ehitada sinna teid, treppe, veekogusid, piirdeaedu, lehtlaid ja teisi väikerajatisi. Tema käe all valmivad kaunid väliruumid, muru- ja istutusalad.

 

 

Töös kasutatavate materjalide hulka kuuluvad looduskivid, betoonkivid, puit, metall ja taimed.

Maastikuehitaja saab väljaõppe käigus mitmekesise hariduse, mis võimaldab tal spetsialiseeruda erinevate piirdeaedade ehitaja, sillutise paigaldaja või haljasalade hooldaja suunal. Aednikuna tunneb ta taimi, oskab kasvatada ning hooldada põõsaid, lilli ja suuri puid. Kunstnikuna kujundab ta aiaruume nii loodus- kui linnakeskkonnas. 

 

Maastikuehitaja ameti vajadus on välja kujunenud maastikuarhitektuurist. Maastikuehitaja on arhitekti käepikendus haljasalade ja aedade rajamistöödel. Kui maastikuehitaja on oma alal ennast täiendanud, omandanud töökogemuse ja kõrghariduse, siis on tal võimalik tegutseda maastikuarhitektina.

Maastikuehitaja amet sarnaneb paljuski ehitaja omaga – see tähendab ka füüsilist tööd ja masinate kasutamise oskust.

 
 

Peale aiatööriistade on maastikuehitaja töövahenditeks väiketraktorid, ketaslõikurid, trellid, kivigiljotiinid, nurga- ja tikksaed.

On olemas ehitaja ja on haljastaja, kuid terviku looja on maastikuehitaja!

Maastikuehituse eriala lõpetajad leiavad endale töökohad kohalikes omavalitsustes, haljastus- ja ehitusfirmades või loovad ise endale töökohad.

Kooli lõpetaja sooritab erialase kutseeksami, millega tõendab erialase kvalifikatsiooni olemasolu, mis omakorda annab eelise tööturule sisenemiseks.

Õppetöö korraldus maastikuehituse erialal

Maastikuehitust on võimalik õppida statsionaarses ja mittestatsionaarses vormis. Õppeaja pikkus on 2-3 aastat. Mõlema õppevormi puhul on õppetöös suur osa praktilistel tegevustel.

Esimesel kuul suunatakse kõik eriala õpilased maastikuehituse ettevõtetesse praktikale. Praktika eesmärk on tutvustada õpilasele maastikuehituse firma igapäevatööd ja õpitavat eriala. Õpilane teeb praktikal juhendamisel lihtsamaid töid. Eelnevad erialased oskused ei ole sissejuhataval praktikal olulised. Praktika kestus 80 tundi.

Paljud erialased tunnid toimuvad välitingimustes niikaua kui ilmastik seda võimaldab. Ebasobiva ilma korral toimuvad praktilised tunnid õppehallis.

Eriala õpetamisel pööratakse suurt tähelepanu turvaliste töövõtete õpetamisele ja isikukaitsevahendite kasutamisele. Kooli poolt on statsionaarses vormis õppima asujale tagatud tööriided ja isikukaitsevahendid.

Sessiooniõppe õppetöö toimub kord kuus kolmel päeval nädalas – kolmapäevast reedeni. Õppesessioonile tulles peavad õpilasel olema kaasas tööriided ja jalanõud, et olla valmis praktilisteks tundideks väljas ja õppehallis.

Maastikuehitaja õppekava läbinul on võimalus kooli lõpueksamina sooritada kutseeksam maastikuehitaja kutse saamiseks.

 
 

Haljasalade hooldaja (4. tase) 

(õppekava)

Haljasalade hooldaja on n-ö hea haldjas, kes teeb kõik selleks, et taimed end hästi tunneksid ja ehitised kaunid püsiksid. Selles ametis on vaja osata hooldada teid, piirdeaedu ja haljasalasid. Haljasalade hooldus hõlmab ka hekkide pügamist, murude niitmist, õhustamist, kastmist ja väetamist, istutusalade hooldust, milles sisalduvad taimede kujunduslõikused, väetamine, kastmine, taimekaitsetööd ja multšimine.

Haljasalade hooldaja kasutab oma töös erinevaid masinaid ja seadmeid. Murutraktorid, raideid, trimmerid, saed ja võsalõikurid, aga ka mullakobestajad ja kastmissüsteemid on tema põhilised töövahendid.

Haljasalade hoolduse eriala lõpetajad leiavad endale töö haljastusfirmades, kinnisvarahooldusfirmades ja kohalikes omavalitsustes.

 

Õppetöö korraldus haljasalade hooldaja erialal

Haljasalade hooldaja õpe toimub mittestatsionaarses õppevormis.

Õppeaja pikkus on üks aasta. Mittestatsionaarne õppetöö toimub kord kuus kolmel päeval nädalas – kolmapäevast reedeni.

Haljasalade hooldaja on maastikuehituse eriala üks kolmest osakutsest.

Õppetöö algab sissejuhatava praktikaga haljasalade ja aedade hooldusega tegelevas ettevõttes mahuga 80 tundi. Praktika eesmärk on tutvustada õpilasele haljasalade hooldaja igapäevatööd maastikuehitusettevõttes.

Koolil on olemas unikaalne praktikabaas puukool-arboreetumi näol, kus on võimalik praktiliselt läbi proovida ja harjutada enamikke hooldusvõtteid alates muru servamisest ja lõpetades puittaimede keerukate kujunduslõikustega.

Eriala õpetamisel pööratakse suurt tähelepanu turvaliste töövõtete õpetamisele ja isikukaitsevahendite kasutamisele. Erialale õppima asujal peavad olemas olema välitöödeks sobilikud tööriided ja isikukaitsevahendid.

Haljasalade hooldaja aastane kursus lõpeb osakutse kutseeksamiga, mille edukal sooritamisel omistatakse sooritajale haljasalade hooldaja kutse.

 

Puukooliaednik (4. tase)

(õppekava)

Puukooliaedniku eriala on Eestis ainulaadne, mida mujal õppida ei saa.

Puukoolid ootavad kompetentseid töötajaid!

Eriala lõpetaja omandab aednikutöö baasoskused, millele lisaks saab teadmised ja oskused puukooli majandamiseks. Õppides saab selgeks ilutaimede paljundusmaterjali kogumine ja paljundamine, istikute kasvatamine, noorte taimede võra ja juurestiku kujundamine ning taimekaitse. Selgeks saavad istikute tootmise tehnoloogiad, istikute kvaliteedi hindamine ja areneb oskus suhelda klientidega. Õppetöös on olulisel kohal praktika erineva tootmissuunaga puukoolides.

Eriala lõpetanu on praktiliste oskustega puukoolitöötaja. Amet sobib nii igapäevaselt aiandis või puukoolis töötavale inimestele kui ka eraaiaomanikule, kes unistab oma puukoolist. Eriala lõpetanu tunneb haljastuses kasutatavaid puid, põõsaid, liaane ja lilli ning nende kasvatamiseks sobivaid kasvukohti, oskab taimi paljundada ja tunneb istikute kvaliteedinõudeid.

Haritud puukoolitöötaja on maastikuehitaja parim abiline istutusmaterjali valikul. Tema juba kvaliteedis alla ei anna!

Õppetöö korraldus puukooliaedniku erialal

Puukooliaednikuks on võimalik õppida mittestatsionaarses ja töökohapõhises õppevormis. Õppetöö toimub kord kuus esmaspäevast neljapäevani. Koolil on olemas unikaalne praktikabaas puukool-arboreetumi näol, kus on võimalik praktiliselt läbi proovida ja harjutada enamikke puukooliaednikule vajalikke töövõtteid. Luua Metsanduskooli puukool on armastatud ja hinnatud praktikakoht eriala õppuritele.

Kursuse läbija saab võimaluse sooritada eksamit taimekaitsetööde tegemise tunnistuse saamiseks.

 

NB! Luua metsanduskoolis on kõikidel erialadel õppimine tasuta. Sisseastumisel ei ole õpilastele vanusepiiranguid.