AIANDUSLIKUD ERIALAD

27.06.17

Maastikuehitaja (4. tase)

  Õppetöö korraldus maastikuehituse erialal

Haljasalade hooldaja (4. tase)                                             

  Õppetöö korraldus haljasalade hooldaja erialal

Puukooliaednik (4. tase)

  Õppetöö korraldus puukooliaedniku erialal

 

Maastikuehitaja (4. tase)

(õppekava)

Maastikuehitaja on „roheliste näppudega" ehitaja. Tegemist on Eestis noore, alles välja kujuneva tootmissektoriga. Varem kasutusel olnud termin „haljastaja" ei kata kogu eriala sisulist poolt. Maastikuehitaja ülesanne on etteantud projekti alusel rajada haljasalasid või aedu ja ehitada sinna teid, treppe, veekogusid, piirdeaedu, lehtlaid ja teisi väikerajatisi. Tema käe all valmivad kaunid väliruumid, muru- ja istutusalad.

 

 

Töös kasutatavate materjalide hulka kuuluvad looduskivid, betoonkivid, puit, metall ja taimed.

Maastikuehitaja saab väljaõppe käigus mitmekesise hariduse, mis võimaldab tal spetsialiseeruda erinevate piirdeaedade ehitaja, sillutise paigaldaja või haljasalade hooldaja suunal. Aednikuna tunneb ta taimi, oskab kasvatada ning hooldada põõsaid, lilli ja suuri puid. Kunstnikuna kujundab ta aiaruume nii loodus- kui linnakeskkonnas. 

 

Maastikuehitaja ameti vajadus on välja kujunenud maastikuarhitektuurist. Maastikuehitaja on arhitekti käepikendus haljasalade ja aedade rajamistöödel. Kui maastikuehitaja on oma alal ennast täiendanud, omandanud töökogemuse ja kõrghariduse, siis on tal võimalik tegutseda maastikuarhitektina.

Maastikuehitaja amet sarnaneb paljuski ehitaja omaga – see tähendab ka füüsilist tööd ja masinate kasutamise oskust.

 
 

Peale aiatööriistade on maastikuehitaja töövahenditeks väiketraktorid, ketaslõikurid, trellid, kivigiljotiinid, nurga- ja tikksaed.

On olemas ehitaja ja on haljastaja, kuid terviku looja on maastikuehitaja!

Maastikuehituse eriala lõpetajad leiavad endale töökohad kohalikes omavalitsustes, haljastus- ja ehitusfirmades või loovad ise endale töökohad.

Kooli lõpetaja sooritab erialase kutseeksami, millega tõendab erialase kvalifikatsiooni olemasolu, mis omakorda annab eelise tööturule sisenemiseks.

Õppetöö korraldus maastikuehituse erialal

Maastikuehitust on võimalik õppida statsionaarses ja mittestatsionaarses vormis. Õppeaja pikkus on 2-3 aastat. Mõlema õppevormi puhul on õppetöös suur osa praktilistel tegevustel.

Esimesel kuul suunatakse kõik eriala õpilased maastikuehituse ettevõtetesse praktikale. Praktika eesmärk on tutvustada õpilasele maastikuehituse firma igapäevatööd ja õpitavat eriala. Õpilane teeb praktikal juhendamisel lihtsamaid töid. Eelnevad erialased oskused ei ole sissejuhataval praktikal olulised. Praktika kestus 80 tundi.

Paljud erialased tunnid toimuvad välitingimustes niikaua kui ilmastik seda võimaldab. Ebasobiva ilma korral toimuvad praktilised tunnid õppehallis.

Eriala õpetamisel pööratakse suurt tähelepanu turvaliste töövõtete õpetamisele ja isikukaitsevahendite kasutamisele. Kooli poolt on statsionaarses vormis õppima asujale tagatud tööriided ja isikukaitsevahendid.

Sessiooniõppe õppetöö toimub kord kuus kolmel päeval nädalas – kolmapäevast reedeni. Õppesessioonile tulles peavad õpilasel olema kaasas tööriided ja jalanõud, et olla valmis praktilisteks tundideks väljas ja õppehallis.

Maastikuehitaja õppekava läbinul on võimalus kooli lõpueksamina sooritada kutseeksam maastikuehitaja kutse saamiseks.

 
 

Haljasalade hooldaja (4. tase) 

(õppekava)

Haljasalade hooldaja on n-ö hea haldjas, kes teeb kõik selleks, et taimed end hästi tunneksid ja ehitised kaunid püsiksid. Selles ametis on vaja osata hooldada teid, piirdeaedu ja haljasalasid. Haljasalade hooldus hõlmab ka hekkide pügamist, murude niitmist, õhustamist, kastmist ja väetamist, istutusalade hooldust, milles sisalduvad taimede kujunduslõikused, väetamine, kastmine, taimekaitsetööd ja multšimine.

Haljasalade hooldaja kasutab oma töös erinevaid masinaid ja seadmeid. Murutraktorid, raideid, trimmerid, saed ja võsalõikurid, aga ka mullakobestajad ja kastmissüsteemid on tema põhilised töövahendid.

Haljasalade hoolduse eriala lõpetajad leiavad endale töö haljastusfirmades, kinnisvarahooldusfirmades ja kohalikes omavalitsustes.

 

Õppetöö korraldus haljasalade hooldaja erialal

Haljasalade hooldaja õpe toimub mittestatsionaarses õppevormis.

Õppeaja pikkus on üks aasta. Mittestatsionaarne õppetöö toimub kord kuus kolmel päeval nädalas – kolmapäevast reedeni.

Haljasalade hooldaja on maastikuehituse eriala üks kolmest osakutsest.

Õppetöö algab sissejuhatava praktikaga haljasalade ja aedade hooldusega tegelevas ettevõttes mahuga 80 tundi. Praktika eesmärk on tutvustada õpilasele haljasalade hooldaja igapäevatööd maastikuehitusettevõttes.

Koolil on olemas unikaalne praktikabaas puukool-arboreetumi näol, kus on võimalik praktiliselt läbi proovida ja harjutada enamikke hooldusvõtteid alates muru servamisest ja lõpetades puittaimede keerukate kujunduslõikustega.

Eriala õpetamisel pööratakse suurt tähelepanu turvaliste töövõtete õpetamisele ja isikukaitsevahendite kasutamisele. Erialale õppima asujal peavad olemas olema välitöödeks sobilikud tööriided ja isikukaitsevahendid.

Haljasalade hooldaja aastane kursus lõpeb osakutse kutseeksamiga, mille edukal sooritamisel omistatakse sooritajale haljasalade hooldaja kutse.

 

Puukooliaednik (4. tase)

(õppekava)

Puukoolimajandus on Eestis ainulaadne eriala, mida mujal omandada ei saa. Puukooliaednikuks õppides saavad selgeks puittaimede ja rohtsete dekoratiivtaimede paljundamise ja kasvatamise võtted: seemnete kogumine ja külv, pistokste tegemine, pookimine, taimede jagamine, noorte taimede hooldus, sh võra ja juurestiku kujundamine ning taimekaitse. Selgeks saavad istikute tootmise tehnoloogiad ja puukooli majandamise küsimused – 4. taseme õppekaval õppija vähemaga ei lepi! Õpitakse hindama istikute kvaliteeti ja areneb oskus suhelda klientidega. Omandatakse ka lilleseade põhitõed. Õppetöös on olulisel kohal praktika erineva tootmissuunaga puukoolides. Praktikakohaks võib valida ilupuu- või viljapuukooli, metsataimla või istikute müügipunkti. Oodatud on ka õppijad, kellel oma puukool või töökoht puukoolis juba olemas on. Omandatud oskusi läheb vaja nii päev päeva kõrval aiandis või puukoolis töötavale inimestele kui ka haljastussektori töötajatele laiemalt – taimede eest hoolitsemise nipid on ju samad igal pool! Tuleb vaid osata oma oskusi ja teadmisi üle kanda! 

Õppetöö korraldus puukooliaedniku erialal

Puukooliaednikuks on võimalik õppida nii mittestatsionaarses kui ka töökohapõhises õppevormis; õppetöö kestab mõlemal juhul 1,5 aastat. Õpe on korraldatud 3...4 päeva pikkuste sessioonidena, sagedusega 1 kord kuus. Töökohapõhine õppevorm eeldab, et õppijal on olemas erialaga seotud töökoht, kus ta sessioonide vahelisel ajal töötab. Mittestatsionaarsetelt õppuritelt erialase töö olemasolu ei nõuta, kuid õppekavajärgse praktika sooritamiseks tuleb siiski leida mõne endale sobiva tootmissuunaga puukool. Ka Luua Metsanduskooli oma puukool-arboreetum on armastatud ja hinnatud praktikakoht eriala õppuritele – seal saab proovida ja harjutada enamiku istikute paljundamise ja kasvatamisega seotud töövõtetest. 

 

NB! Luua metsanduskoolis on kõikidel erialadel õppimine tasuta. Sisseastumisel ei ole õpilastele vanusepiiranguid.