« Tagasi

PUUDE JA PÕÕSASTE HOOLDAMINE II osa

Artikkel on ilmunud ka Luua Metsanduskooli kogumikus Artiklid ja uurimused 2011.

PUUDE JA PÕÕSASTE HOOLDAMINE

Alfred Kannel

(10.10.1916–4.12.1986)

 

Luua metsakooli direktori asetäitja õppealal 1948–1959

Tehnika

Üheaastast oksa ei lõigata risti, vaid vähe kaldu. Peenikesi oksi lõigata terava noaga, ritvkääridega lõigatakse puid ja kõrgemaid põõsaid. Esialgu lõigatakse 30–40 cm tüügas ja siis ka see maha. Põõsaste oksad lõigatakse maapinnalt umbes 10 cm kõrguselt.

Altai puuvilja-marjakasvatuse katsejaama vanemteadur, põllumajanduse teaduste kandidaat S. Lutsnik, on loonud ilupõõsaste lõikamiseks klassifikatsiooni.

I klass

Sellesse klassi kuuluvad põõsad, millel tugevatest kasvupungadest arenevad igal aastal uued oksad, mis järgmisel aastal enam edasi ei kasva, vaid neil tekivad 2–3 järgus peenikesed viljaoksad. Seega valmivad need põõsad kiiresti, nende ladvas ei teki uusi kasvupungi, tekivad ainult õiepungad. Põõsad elavad 2–4 aastat, uuenevad juure- ja juurekaela võsudest.

I tüüp

Uusi võrseid mullapinnal ei arene.

Vaarikate rühm

Tegemist on poolpõõsastega, mille arengutsükkel on kaheaastane. Esimesel aastal kasvavatel võrsetel tekivad järgmisel aastal viljaoksad, viimased õitsevad, valmivad viljad ja kogu võrse sureb. Põõsad uuenevad juurevõsudest nagu püsilillel, ainult et nende põõsaste varred surevad teisel aastal. Igal aastal tuleb kaheaastased varred, mis enam edasi ei kasva, juurekaelast välja lõigata, et anda ruumi noorematele.

II tüüp

Uued võrsed moodustuvad (tüvede) okste all ja keskmises osas. Mõned uuenevad ka juurevõrsete abil. Kuid nii ühed kui teised uuenevad varrevõsudest, tüvevõsudest, vananevad varre ülaosast.

Paljulehelise enela – kibuvitsa rühm

Põõsaste kasv kestab kolm aastat ja nende iga on kuus aastat. Pihlenelad, pajulehine enelas (punane, roosa ja valge vorm), Menziesi enelas, taraenelas, kolmehõlmne enelas, dauuria kibuvits, kurdlehine roos, näärmeline roos (R. cinnamomea) (ladinakeelse nime järgi otsustades on autor siin ilmselt silmas pidanud metskibuvitsa. Toimetaja märkus), punaselehine roos (R. glauca), koerkibuvits. Neil vananevad pärast viljumist viljaoksad ja surevad, mis tulevad ära lõigata, ja hiljem tuleb välja lõigata kogu see oks tüükalt. Nii nooreneb põõsas.

Lodjapuulehine põisenela rühm

Need on viieaastase kasvukestusega põõsad, mille okste iga on 7–8 aastat.

III tüüp

Uusi võrseid moodustab varre (tüve) alumises, keskmises ja ülemises osas.

Madala enela rühm

Kolme- kuni kuueaastase kasvukestusega põõsad, mille okste iga on 6–14 ja rohkem aastat. Madal enelas, tömplehine enelas, põõsasmaran – neil lõigatakse ära ladvas õitsenud õisikud sügisel või kevadel ja hiljem kogu see oks.

Leedripuu rühm

Leedripuude võrsed (oksad) kasvavad põhiliselt kolm aastat ja kestavad siis kaua (13–15 aastat), näiteks must, punane, siberi leeder.

III tüübi põõsastest ainult madal enelas annab juurevõsu, teised liigid uuenevad juurekaelast, tüve maapealsest osast varrevõrsetest, mis pikendab varre iga.

II klass

Siia kuuluvad põõsad, mille kasv algab juurekaelas olevast pungast ja kestab üks kuni mõni aasta. Teisel aastal võrse kasv seiskub või jätkub lühikeste viljavõrsete moodustumisega ja sageli viljavõrse ladvast areneb veel uus vegetatiivne võrse. Külgmised viljavõrsed asuvad rühmiti ja need surevad ühe kuni mõninga aasta jooksul.

IV tüüp

Kuslapuud, ebajasmiinid

Uued võrsed tekivad alumises, keskmises ja varre ülemises osas. Varre arengutsükkel on 6–7 aastat, kestavad 14–22–35 aastat. Harilik, altai, tatari, Ruprechti kuslapuu – neil tuleb igal aastal ära lõigata õitsenud õisikud ja kärpida ladvakasvu. Hiljem lõigata ära juurekaelast vanu tüvesid, et noorendada põõsast.

III klass

Siia kuuluvad põõsad, mille kasv vegetatiivpungadest kestab aastaid. Nende tüved moodustavad mitmeaastastest kõrvalokstest krooni, millel arenevad viljaoksad.

V tüüp

Uued võrsed arenevad tüve alumises ja keskmises osas.

Sõstarde rühm

Nende okste areng on 3–6-aastane ja nad surevad 6–10, 10–16 aasta pärast.

Lodjapuude, sirelite rühm

Suured põõsad, palju aastaid kasvavate põhiokstega. Arengukestvus 9–15–20 aastat, iga 15–30 a ja rohkem. Lodjapuu, steriilsete õitega vorm ´Lumepall´, harilik sirel, ungari sirel jt uuenevad juurekaelast ja varrevõrsetest. Sirelid ka juurevõrsetest.

VI tüüp

Uuenevad juurevõrsetest ja -kaelast.

Väike mandlipuu, kääbusjate puutaoliste põõsaste rühm

Võrse areng kestab neil 7–10 aastat. Mandlipuu, stepikirss, viltjas kirss jt.

Astelpaju rühm

Suured põõsad, peaaegu puud, mis kasvavad 10–25 aastat ja kestavad 20–30 aastat.

Läätspuu rühm

Suured põõsad, kasvavad 18–35 aastat ja kestavad 20–50 aastat. Toompihlakas, läätspuu.

VI tüüpi kuuluvad põõsad ei anna varrevõrseid ja vanad tüved surevad kuni aluseni. Nende noorendamiseks tuleb õigeaegselt tagasi lõigata vanu tüvesid.

Lõikamise aeg

Parim lõikamise aeg on enne aktiivset kasvuperioodi – märtsi lõpp, aprilli algus, ka augustis. Kuivanud, haiged oksad eemaldada ükskõik mis ajal.

Puid ja põõsaid, mida kasvatatakse õite pärast, lõigata kohe pärast õitsemist, st et kevadel ja varasuvel õitsevaid taimi kohe pärast õitsemist, suvel õitsevaid varakevadel. Neid põõsaid, mis õitsevad varakevadel, tuleb lõigata suvel: sarapuu, lepp, näsiniin, ploomipuu, kirsipuu, forsüütia, deutsia, madal enelas, tömplehine enelas, teravlehine enelas, harilik sirel, ungari sirel, vaher, hobukastan, lodjapuu.

Kevadel lõigata: Genista tinctoria, ubapõõsas, luudpõõsas, Lycium, Amorpha, ebajasmiin, põõsasmaran, Spirea Douglasi, S. salicifolia, S. pumilis, S. japonica, S. margaritae, põisenelas, pihlenelas, lumimari, hortensia.

Õige nõrgalt võib talvel lõigata: deutsia, hõbepuu, thunbergi kukerpuu, läätspuu, tuhkpuu, toompihlakas, kuldvihm, kurdlehine roos, astelpaju, kuslapuu, pihlakas.