Lehed sildiga <em>tervis</em>.

Kase- ja vahtramahl

  

 

Elueliksiir kaselt ja vahtralt

Kevadel hakkab loodusel uus elutsükkel ning kases ja vahtras hakkavad liikuma mahlad, mis on täis vajalikke toitaineid. Nii kase- kui ka vahtramahl on põhjamaade rahvastele olnud kevadekuulutajad. Nende joomine kosutab ja äratab talvest väsinud inimesed uuele elule.

Millal on õige aeg puumahla koguda?

Märtsi algul või keskel, kui lumi on veel sulamata ja maapind külmunud, kuid päike juba soojendab, algab vahtra mahlajooks.

Kasemahla tasub koguma hakata siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur on +4 kuni +6 kraadi.

Kuidas olla kindel, et on mahlajooksu aeg?

Märk kase mahlajooksu algusest on see, kui kaseoksa murdekohale ilmub läbipaistev puumahla tilgake. Kui kased on hiirekõrvus, siis algab ka mahlajooks.

Kaua mahlajooksu aeg kestab?

Kase mahlajooks kestab 3-4 nädalat. Enne kinnijäämist muutub mahl sogaseks, seda kuskil aprillikuuks.

Palju mahla saab?

Üks korralik kask võib kevade jooksul anda vähemalt 150 kuni 250 liitrit mahla. Vaher annab mõne liitri mahla päevas.

Milline puu valida?

Kõige parem mahlapuu kasvab kodulähedases oma või hea tuttava metsatukas, linnast ja suurteedest kaugemal.

Kuidas mahla koguda?

Vahtramahla ja väiksema koguse kasemahla saamiseks pole mõistlik mahla koguda tüvesse auku puurides, vaid oksast: lõigake ära mõni sõrmejämedune vahtra- või kaseoks võra päikesepoolsel küljel ning kinnitage nööriga selle otsa plast- või klaaspudel.

Kui mahlaisu on aga suurem siis:

  •    Puuri tüvesse voolikule vastava jämedusega  ja mõne sentimeetri sügavune auk.
  •    Torka auku plastvoolik või toru.
  •    Tüvest nõrguv puumahl liigub õhuga kokku puutumata voolikut/toru mööda kaanega suletud kogumisanumasse (näiteks kolmeliitrisesse purki).
  •    Kui puult enam mahla ei võeta, tuleb puuritud ava tingimata sulgeda puidust punniga, et seeneeosed ja muud haigusetekitajad puusse ei pääseks.

Puud mahlavõtuks puurima asudes ei tasuks aga unustada, et kase, eriti aga vahtra puurimine mahlajooksu ajal mõjutab puu edasist elukäiku. Puurimisjäljed jäävad puutüvesse ka siis, kui puurimisauk pärast mahlavõttu korralikult punniga sulgeda. Kui pärast mahlajooksu lõppu unustatakse puurauk puupunniga sulgeda või kui auk on liiga sügavale puuritud, võib see halvemal juhul olla puu kuivamise põhjuseks.

Mida toitvat ja kasulikku siis puumahlad sisaldavad?

Nii kase- kui ka vahtramahl on kergelt magusad, vahtramahl märgatavalt magusam. Kasemahla suhkrusisaldus on kuni 1%, vahtramahlal meie tingimustes aga 2-3%

Peale suhkrute sisaldavad mõlema puu mahlad ka muid toitaineid – mineraale, vitamiine, valke, taimseid hormoone, ensüüme ja aminohappeid.

Mahla peetakse üheks paremaks toonikuks ja organismi turgutajaks, mis aitab isegi depressiooni ületada Kasemahla ravitoimete hulgas on nimetatud võimet lahustada neeru-, põie- ja sapikivisid, ergutada neerude tegevust ja soodustada liigsete soolade ja toksiinide väljutamist, parandada vereloomet.

Samuti on kasemahla kasutatud põletike vastu ning kosmeetilise vahendina näonaha seisundi parandamiseks.

Vahtramahla aga on esile tõstetud hea oligosahhariidide allikana, mis toidavad meie soolestikus elutsevaid häid baktereid, aidates seedimist parandada ja immuunsüsteemi tugevdada. Vahtramahl ja –siirup on heaks mangaaniallikaks, mangaan aga on hädavajalik mitmete ensüümide tööks, mis tagavad organismile energia tootmise ja antioksüdantse kaitse. Samuti sisaldab vahtramahl tsinki, mis takistab näiteks ateroskleroosi süvenemist ja toetab prostata tervist ning immuunsüsteemi.

Neiud aga, kel soov saada kogu suveks valget ja rõõska jumet, peaksid oma nägu kasemahlaga pesema.

Puumahlale annavad toniseeriva ja tervistava omaduse peale suhkrute aga ka mahlas sisalduvad mitmesugused orgaanilised happed, fenoolsed ühendid, aminohapped, mineraalained, mikroelemendid, vitamiinid ja taimsed hormoonid. Nii vahtra- kui ka kasemahl sisaldavad rikkalikult kaaliumi, vähem kaltsiumi ja magneesiumi, veidi ka rauda ja vaske ning C- ja PP-vitamiine. 

Seespidiselt kasutatav kasemahl soodustab liigsete soolade eemaldamist organismist, ergutades neerude tegevust.

On tõestatud, et juues kasemahla aitab see organismis lahustada fosfaat- ja karbonaatsooladest moodustunud põiekivisid. Ravikuuriks juuakse kasemahla enne sööki üks klaasitäis korraga, kaks kuni kolm korda päevas, kuni värsket mahla kevadel jätkub. Ka hapendatud mahl ergutab neerude tegevust ning on tervislik. Kevadine kasemahlakuur teeks samuti head inimestele, kes põevad podagrat või reumat. Kasemahl parandab ka vereloomet, seega on see abiks kehvveresuse korral. Kasemahlast saab abi ka see, keda vaevavad tursed. Mahl on ka tõhus kosmeetiline vahend: sellega nägu pestes muutub nahk pehmemaks ja heledamaks, juukseid loputades muutuvad need siidiseks.

Rahvameditsiinis on kasemahlast leitud abi paljude hädade vastu:

  •      Aitab võidelda väsimuse ja stressiga.

  •      Värskendav toime, peletab näljatunnet.

  •      Leevendab peavalu.

  •      Väljutab liigseid soolasid ja ergutab neerude tööd.

  •      Leevendab turseid, podagrat ja reumat.

  •      Parandab vereloomet.

  •      Kiirendab ainevahetust ja lahustab tselluliiti.

 

Ja veel – suhtu loodusse lugupidavalt! Ära unusta puu käest enne küsida, kas ta soovib oma mahla anda.

 

Erinevatest allikatest refereerinud Ole Hütt

Näitan: 1 tulemust.