Metsanduslikud erialad

1.   Metsur (4. tase)                                                                                              Abiks: õppekavade metsur ja metsakasvatus võrdlus

2.  Metsakasvatus  (3. tase)

3.  Metsamasinate juhtimine (forvarderioperaator, 4. tase)

4.  Metsamasinate juhtimine (harvesterioperaator, 4. tase)

5.  Arborist (4. tase) 

6. Puittaimede hindaja (5. tase jätkuõpe)

7. Metsandusspetsialist (5. tase jätkuõpe)

 

1.      Metsur (4. tase)  (õppekava)

„Et tunda ära õigesti majandatud metsa, läheb vaja metsamehe tarkust." Metsamajandus on metsanduse allharu, mis tegeleb metsade majandamisega, mis hõlmab endas planeerimist, metsaistutust ja metsaraieid sealhulgas valgustus- ja harvendusraieid.

„Ära lepi välise muljega, tungi asja sisusse."

Metsamajanduse eriala lõpetanu rakendab igapäevaselt koolis omandatud oskusi metsade majandamisel, organiseerides jätkusuutlikult metsas tehtavaid töid. Eriala lõpetanu teenib viimaste statistikaandmete põhjal üle Eesti keskmise palga. Metsamajanduse eriala lõpetanud leiavad töökohad riiklikes või erametskondades, metsandusettevõtetes, metsandusüksustes või puiduvarumisfirmades. Metsandussektori tööjõuvajadus on pidevas kasvamises.

Kooli lõpetaja sooritab erialase kutseeksami, millega tõendab erialase kvalifikatsiooni olemasolu, mis omakorda annab eelise tööturule sisenemiseks.

 

2.      Metsakasvatus (3. tase) (õppekava)

„Kuidas metsa hõikad, nii see sulle vastu kajab."

Metsakasvatus on metsanduse allharu, mille eesmärk on uuendada metsa looduslikult või kunstlikult ning kasvatada sellest hooldusraiete ja muude võtetega raieküps mets. Metsa erinevates arenguetappides tehakse erinevaid metsakasvatustöid. Eriala lõpetanu on praktiliste oskustega metsahooldaja ja -kasvataja. Amet sobib igapäevaselt metsatööga tegelevatele inimestele kui ka erametsaomanikele. Eriala lõpetanu tunneb metsapuid ja nende kasvatamiseks sobivaid kasvukohti; oskab metsi uuendada, kasvatada ja kaitsta, omandab raietöö ning metsa ja metsamaterjalide mõõtmise kompetentsid.

Kooli lõpetaja sooritab erialase kutseeksami, millega tõendab erialase kvalifikatsiooni olemasolu, mis omakorda annab eelise tööturule sisenemiseks.

 

3.      Forvarderioperaator, 4. tase (õppekava)

„Tagasi metsa, ikka edasi tähtede poole."

Eriala lõpetanu on oskustöötaja, kes teab metsakasvatuse põhimõtteid, forvarderi ehitust ja hooldamist ning töötab masinaga iseseisvalt vastavalt puiduvarumistehnoloogiatele. Forvarderioperaator hindab puidu sortimendi kvaliteeti, laadib puidu forvarderile, hindab puidu kogust, veab puidu laoplatsile, virnastab puidu ja peab arvestust kokkuveetud koguste üle. Forvarderioperaatori eriala lõpetanu leiab tööd puiduvarumisfirmades. Eriala lõpetanu teenib viimaste statistikaandmete põhjal üle Eesti keskmise palga.

Kooli lõpetaja sooritab erialase kutseeksami, millega tõendab erialase kvalifikatsiooni olemasolu, mis omakorda annab eelise tööturule sisenemiseks.


 

4.      Harvesterioperaator, 4. tase (õppekava)

„Kui metsa raiutakse, siis paratamatult laastud lendavad."

Eriala lõpetanu on oskustöötaja, kes teab metsakasvatuse põhimõtteid, harvesteri ehitust ja hooldamist ning töötab sellega iseseisvalt vastavalt puiduvarumistehnoloogiatele. Harvesterioperaator valib lähtuvalt metsakasvatuslikust eesmärgist raiutavad puud ning langetab, laasib ja järkab tüved nõutava kvaliteedi ja parameetritega sortimentideks, tagades optimaalse majandusliku tulemi ning metsade ökoloogilise ja majandusliku kestvuse, ning viib iseseisvalt läbi harvesteri kontrollmõõtmisi ja koostab järkamisfaile.

Harvesterioperaatori eriala lõpetanu leiab tööd puiduvarumisfirmades. Kooli lõpetanja sooritab erialase kutseeksami, millega tõendab erialase kvalifikatsiooni olemasolu, mis omakorda annab eelise tööturule sisenemiseks.

Eriala lõpetanu teenib viimaste statistikaandmete põhjal üle Eesti keskmise palga ja metsandussektori tööjõuvajadus on pidevas kasvamises.


 

5.      Arborist (4. tase) (õppekava)

„Puu tagant polegi vaja metsa näha."

Eriala lõpetanu on oskustöötaja, kes istutab ja hooldab puittaimi asustatud piirkondades, tagab puude tervisliku seisundi ning turvalise ja esteetilise elukeskkonna inimestele. Arborist töötab välitingimustes ja avalikus ruumis ning langetab iseseisvalt oma tööga seotud otsuseid. Sellel kutsealal töötamine eeldab füüsilist vastupidavust ja pingetaluvust. Arboristi eriala lõpetanu võib töötada nii firmas kui olla iseendale tööandjaks, st ta võib luua oma ettevõtte.

Eriala lõpetanu teenib viimaste statistikaandmete põhjal üle Eesti keskmise palga ja . metsandussektori tööjõuvajadus on pidevas kasvamises.

Kooli lõpetaja sooritab erialase kutseeksami, millega tõendab erialase kvalifikatsiooni olemasolu, mis omakorda annab eelise tööturule sisenemiseks.
 

6. Puittaimede hindaja (jätkuõppekava 5. taseme meisterarboristi osakutse omandamiseks) (õppekava)

„Hindan puid!"

Puittaimede hindaja õppekava läbimine annab Sulle oskused anda hinnanguid üksikpuude, puudegruppide ja haljasala- ning pargipuistute seisundi ning dendroloogilise, ajaloolis-kultuurilise ning ökoloogilise väärtuse kohta. Lisaks puude väärtuse hindamisele õpid välitööde tulemusi vormistama asjakohase joonestusprogrammi abil. Ühtekokku nimetatakse sellist tegevust dendroloogiliseks inventeerimiseks. Õppima oodatakse arboristi või maastikuehituse eriala lõpetanuid – neid erialasid ühendavaks sillaks on puittaimed ja nende kasutamine. Et veenduda puittaimedega seotud baasoskuste olemasolus, tuleb sisseastumisel sooritada puittaimede määramiskatse. Õppijal peab olema läbitud ka esmaabikursus. Et nii arboristi kui maastikuehituse eriala baasil õppima asujad saavutaksid õppeaja lõpuks samad õpiväljundid, tuleb neil läbida erinevaid valikmooduleid. Nii näiteks tutvuvad varem maastikuehituse  eriala lõpetanud õppijad puuhoolduse alustega. Õppetöö on korraldatud õppesessioonidena ning kestab 1 aasta. Lõpetamise tingimuseks on edukalt koostatud ja kaitstud lõputöö.

7. Metsanduse spetsialist (5. tase) (õppekava)

Nagu nimi ütleb, on tegu spetsialistiga, mitte enam oskustöölisega. Tehnikud, metsakorraldajad, praakerid, logistikud, metsakasvatuse või metsaparanduse spetsialistid, taimlaspetsialistid – ametikohti, kuhu sellise kvalifikatsiooniga minna, on palju. Märksõnadeks on juhtimine, kontrollimine, arendamine, organiseerimine, planeerimine (vähemalt mitmeks kuuks ette) jne.

Õppima asuda võivad isikud, kes eelnevalt on omandanud vähemalt 4. taseme metsandusliku kutse või tõendanud vastavate kompetentside ja keskhariduse olemasolu.  Õppetöö kestab aasta ning see on võimalik nii koolipõhiselt kui mittestatsionaarselt. 

Pärast õppekava läbimist õpilane

1.         inventeerib ja korraldab metsa;

2.         planeerib ja korraldab metsamajanduslikke töid: metsakasvatamist, puiduvarumist, metsamaterjalide ladustamist ja transporti, metsaparandust jm, lähtuvalt metsakasvatuslikest põhimõtetest, keskkonnajuhtimissüsteemi nõuetest ning majanduslikust tasuvusest;

3.         suhtleb töövõtjatega, klientidega ja koostööpartneritega, nõustab kliente;

4.         õpib ja täiendab end iseseisvalt ja ennastjuhtivalt; hangib tööks vajalikku infot, kasutades asjakohast infotehnoloogiat.

NB! Luua Metsanduskoolis on kõikidel erialadel õppimine tasuta. Vanusepiirangud sisseastumisel puuduvad.